Help! Vaja oleks kiropraktikut

Tsau!

Oleme nüüd nädal aega uues kohas olnud ja tõesti oleks vaja kiropraktikut, kes aitaks selja sellest raskest sidrunikoti kandmisest korda teha. Okei okei.. või vähemalt massööri.

Tööd jagus siis selleks nädalaks ainult neljaks päevaks. Kolm päeva vaba. Meie working hostelist käib sinna farmi peale meie veel 2 eestlast ja 1 sakslane. Hommikuti on start tavaliselt 6.20, sõidame 40 km ja olemegi kohal farmis, kus kasvatatakse sidruneid, apelsine, mandariine, laime ja mõned read leidub passionfruiti ka. Otsisime netist, aga ei leidnudki, kuidas passionfruit eesti keeles on. Teistest majutuskohtadest sõidavad kohale ka hiinlased ja tongalased. Hommikuti oleme teinud tunnitööd, näiteks riisunud ja siis asunud pickima. Hiinlased on ikka päris laisad. Ei viitsi väga tööd teha. Kaks tükki viskasid ennast mandariinipuude alla pikali ja muidugi peale seda meie otsene ülemus kohe vallandas nad ka. Meile ütles, et me (eestlased) oleme ta lemmikud ja et ta annab meile teise (parema?) töö. Kas see just kergem oli, aga tore, et oleme mingis mõttes eelistatud. Sakslane ütles, et ta tahtis tegelikult oma tüdrukuga, kes on prantslane, koos tööle saada, aga sellest farmist oli kohe öeldud, et prantslasi nad enda juurde tööle ei taha. Vist on laisad ja virisevad.

Ütleme nii, et see korjamine on ikka väga raske töö. Tükitöö ka. Aga me oleme paraku veel nii aeglased, et korjasime nelja peale 4 bini (500kg/1bin) sidruneid. Tonga vennad see-eest on nii kiired, et nad korjavad topeltkiiremini. Nad on võimelised ka üksinda korjama 3-4 kasti. Väga hull. Mõistusevastane. Esimesel päeval korjasime apelsine. Neid oli parem korjata kui sidruneid. Neid on hästi näha, suured ja puud pole nii kõrged. Sidrunid on sama värvi nagu puulehed ja no otsi siis neid sealt. Meil on ka redelid, mille abil turnime puu ladva juurde, tangidega lõikame vilja oma kõhu peal asuvasse kotti. Kui kott täis, tühjendame selle bini (kasti). Täis kott on ikka väga raske. Õlad ja selg on päeva lõpuks ikka täitsa läbi. Karlil on veits vaheldust ka. Tema on meil traktorist! Ja suurepäraselt saab hakkama! Ka tagurdamisega. Traktori taga on aluste peal neli kasti ja siis ükspäev pidi tagurdama puude vahele vahekäiku selle pika järelhaagisega. Traktoril ei tööta muidugi käsipidur ja kui traktor on vaja väikse languse peal seisma jätta, siis peab käsipiduri alla panema selle hoidjaks veepudeli, muidu lihtsalt traktor hakkaks veerema. Nii me siis neid apelsine ja sidruneid korjame u 7 tundi lõõskava päikse käes. Redeli otsas on hea, vahel käib väike tuuleiil läbi seal üleval. Me ikka joome vett vahepeal ja ampsame midagi söögipoolist ka, aga tongalased ei joo ka kogu päeva jooksul! Ulme. Ükspäev rääkisime põhitongaga (meil juba omad hüüdnimed neile pandud) ja ta ütles, et neile meeldib sidruneid kõige rohkem korjata. Nende eest saab kõige rohkem raha ka. Tongalane teenib nädalas u 1500-2000 dollarit ja see pidi isegi halb nädal olema. Samas… kui töötaks ise ka seal mingi 4 aastat, siis võib-olla saavutaks ka nendega võrdse kiiruse. Nad töötavad u 6 kuud Austraalias ja siis 6 kuud on oma kodumaal. Põhitonga ütles veel, et plaanib majaehitusega lõpule jõuda, kui koju tagasi läheb. Tonga palkadega võrreldes teenivad nad siin ikka täiesti varanduse. Ma arvan, et eks nad toetavad ikkagi suurel määral siin teenitud raha eest oma perekonda ja sugulasi ka. Ükspäev pandi meid vana tongaga koos töötama, et me õpiks nippe jms. Natukene vist aitas ka. 0,3 bini suutsime rohkem korjata kui tavaliselt. Need tongalased on päris naljakad tegelased. Nad on hästi lõbusad kogu aeg ja vahepeal lihtsalt huikavad üksteisele ja hästi naljaka naeruga on ka mõned.

Kahju, et nii raske töö on. Elu eest rabame ja korjame nii kiiresti kui saame, aga päeva lõpuks ei teeni me oma ühe bini täiega ikka midagi. Eks näis… ootame selle esimese palga ära ja vaatame, kas uus nädal näitab helgusemärke. Kui ikka näeme, et ei tasu ära see, siis püüame midagi muud leida. Selg saab ka nii vatti, et päris invaliidina ei tahaks kunagi Eestisse naasta.

Elame siis working hostelis, mis tähendab, et maksad iganädalaselt päris kõrget üüri, aga see eest on otsitud sulle koht kuskil farmis ja transport kohapeale on tasuta. Siin on vist üle saja seljakotiränduri. Tundub, et enamik inglased. Meie naabrid on ka inglased. Ei tea.. kuidagi võltsid on nad, pidev fake smile jms. Elame soojakute moodi boksis. Seinad papist. Iga kõrvaltoa piiks on kuulda ja öösiti on päris külm ka. Ühis wc ja pesemine, meeste ja naiste oma eraldi. Selle suure hulga peale on ainult kaks pesumasinat. Kogu aeg on järjekord. Bassein ja paar grillimiskohta on ka. Wifi on kohutav. Üldse ei anna ikka Eesti interneti värki Austraalia omaga võrrelda. Ühel päeval oli ka selline juhtum, et toa ukse saab seest nupust kinni lükata ja siis ta jääb lukku ja muidugi jäid mõlemad võtmed tuppa. Õnneks tuli keegi mees appi, lasi trelliga võrgu eest ja saime võtmed aknast kätte. Hea, et aken lahti oli.

IMG_20180518_103754.jpg

IMG_20180518_103732.jpg

Kell 9 õhtul hakkab öörahu, peale seda ei tohi mingit lärmi olla.

Siin Childersi lähedal on 40 km kaugusel väga ilus rand ka – Woodgate. Oleme seal juba päris mitu korda käinud. Ükspäev nägime, et ühe maja juures aias oli suur känguru, sõi seal mingeid lilli vm. Arvasime, et äkki kellegi koduloom. Teisel päeval nägime seda sama känguru metsa ääres, sõi heina.  Ta oli ikka väga suur. Kõige suurem, keda siiani näinud oleme. Ei teinud meist väljagi, aga kui Karl autost välja läks siis ajas ennast püsti. Päris lihaseline oli.

32843080_2420792034613421_5269484552144814080_n.jpg

Oleme seal rannas näinud ka palju krabisid, üks suur hõbedane kala hüppas korra veest välja ja täna nägime pelikane ka.

sdr

sdr

Reedel käisime Bundabergis. Lähim suurem linn meile. Pidime veel auto dokumendi asju korda ajama. Töökaaslased eestlased tulid ka. Külastasime Bundabergi rummitehast. Võinoh.. ainult sealset tehasepoodi. Et vaadata, kuidas rummi valmistamine käib, peab broneerima aja. Limonaadipoes käisime ka. Meile tehti seal degusteerimist. Maitsesime umbes kümmet erinevat limonaadi. Üpris head olid. Äge kogemus! Kuna räägitakse, et siin kandis on palju ilusaid randu, siis käisime korraks ka Bargara rannas. Oli kena kivine!

Oki, peab vist magama minema, et homseks korjamiseks välja puhata ja jõudu koguda.

 

 

 

 

 

 

 

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this:
search previous next tag category expand menu location phone mail time cart zoom edit close