Kolisime uude kohta, mis asub rahvuspargis!

Meie üürike aeg Toowoomba ühismajas jõudnud otsakorrale ning kolisime nädalavahetusel uude kohta. Lahkudes jäime omanikuga natukeseks ajaks juttu ajama ning tuleb välja, et ta aitas meil järgmist laupäeva planeerida. Ta kutsus meid mingisugusele budistide peole.. Seega why not läheme ehk vaatame üle kuidas need kohalikud budistid siin siis pidutsevad.

Meie viibimist Toowoombas lühendas juhtumisi meie farmer, kelle juures me tööd rügame. Nimelt on ta osutunud väga abivalmiks inimeseks ning sokutas meid oma sõbra juurde elama, kellel no niisama juhtumisi oli üks majakene üle.. Nüüd siis asume farmist paari kilomeetri kaugusel, endise 40 km asemel. Seega hommikul saame tunnikese kauem magada ning õhtul jääb 45 minutit rohkem aega üle!

Majas on neli tuba + köök. Võib öelda, et natukene liiga palju ruumi! Kohe harjumatu, et kas tõesti ei peagi kellegi teisega kööki ja vannituba jagama… Tuleb nautida! Ülihea asi on magamistoas voodisoojendus. Õues on siin päris jahedad tuuled ja kuna seinad pms papist, siis on hommikul väga külm ärgata. Aga õnneks on madratsi sees soojendus mõlemal pool ja kui hakkab külm, saab juhtme stepslisse panna ja siis on hea soe. Polegi seda varem kuskil näinud.

 

 

Koht ise on ikka väga looduskaunis. Elame Ravensbourne´i rahvuspargis. Piirkond on üllatavalt mägine ja palju on metsasid. Loomi on siin igasuguseid. Omanik, kelle majas me elame, elab kohe 50 m eemal kõrvalmajas. Aknast välja vaadates jooksevad lehmad ringi. Näinud oleme siin metsikut paabulindu. Öösiti jauravad õue peal ja katusel ringi possumid. Possumid on kassist natukene suuremad ööloomad.  Katus on plekist, seega hääl, mida nad teevad, on päris vali. Esimesel õhtul oli natuke jube isegi .. mõtlesime, et äkki keegi tahab sisse murda. Koaalasid oleme siin piirkonnas ka näinud, kuid kahjuks siiamaani veel vaid tee peal lapikul kujul..

Vahepeal oleme mõned korrad tulemusteta kalal käinud. Järvedest ei ole me siiamaani veel midagi erilist saanud. Meie hiinlasest töökaaslane on ka meiega kalale tulnud, tema sai mingi säga moodi vingerja.

Töörindel väga palju muutusi ei ole. Avokaadod on ikka samasugused ning töö ka suhteliselt sama. Liis nüüd opereerib muidugi veel suurema agregaadiga. Tüdrukute töö sai otsa ning nüüd hakkas periood, kus tuleb avokaadopuid pookida. Selleks tuli tööle üks inglane, kes laseb mootorsaega suuri oksi maha ning tüdrukud viskavad puud traktori taga järgi lohisevasse masinasse, mis laseb oksad silmapilkselt saepuruks.

20180725_104132

Siin avokaadopuude vahel on ka väga palju puuke. Liis on juba 4 puuki saanud! Õnneks on need puugid inimestele ohutud, kuna nad ei kanna haigusi, nii nagu meil Eestis. Seega lihtsalt tüütud.

Vahepeal tõsteti meie tunnipalka dollari võrra, kuna vaatamata sellele, et Austraalias on maailma kõrgeim miinimumpalk, ei olnud see piisavalt kõrge ja seda oli vaja tõsta.

Ausalt öeldes jõuab sõna “heaoluühiskond” tähendus aina rohkem siin olles kohale. Tehes viletsat ja mitte kuigi “prestiižet” tööd on võimalik teenida piisavalt palju, et ei pea iga kuu lõpus sente lugema. Iga nädalavahetus lubame endale natukene sushit või midagi muud head. Iga nädalavahetus võtame ette ka mingisuguse roadtripi ja sõidame mõnisada kilomeetrit. Vahepeal läks mul tööl eelmine telefon katki ja pidin uue ostma – peale ostu konto seis nagu väga palju ei muutunudki. Eestis aga koguks seda raha mitu kuud ja siis ka pole kindel kas ikka raatsib osta terve selle kogutud summa eest telefoni.. Kõikide kulutuste kõrval, kus mõtled et tegelikult päris tihti teeme midagi, jääb päris märkimisväärne summa alleski – positiivne!

Selliselt teevad kohalikud siin tööd – samad näod iga päev samas kohas kogu aeg teevad midagi 25-30 dollarilise tunnitasuga, aga edasi töö ei edene..

20180724_075150

Leidsin vahepeal laheda auto, millega oleks hea kalal käia

 

 

Lisaks veel, et tänaseks oleme harjutanud endale sisse ühe harjumuse – iga hommik ja õhtu hoiame mingi teatud aja planku, alustasime minutist ning praeguseks hoiame planku juba kaks minutit (mina teen selle kahe minuti sees ka 40 kätekõverdust). Võtsime selle plaani ette eksperimenteerimiseks, et kuidas selline järjepidev väike igapäevane pingutus mõjub. Kahe kuuga on päris märkimisväärsed tulemused. Alguses oli isegi minut aega planku hoida paras piin, nüüdseks on aga ka kaks minutit juba päris lihtne. Ka füüsis on mõlemil päris palju arenenud. Iga päev 80 kätekõverdust annab ikka tunda. Seega plaanime seda harjumust edasi hoida ning vaatame mis saab!

Tsau

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this:
search previous next tag category expand menu location phone mail time cart zoom edit close